1.Muuseumi missioon ja ülevaade toimepõhimõtetest

 

1) Missioon

Päästeameti missioon: ennetame õnnetusi, päästame elu, vara ja keskkonda.

 

Eesti Tuletõrjemuuseumi (edaspidi TTM) roll Päästeameti missiooni täitmisel on seotud eeskätt õnnetuste ennetamisele suunatud informatsiooni vahendamisega, organisatsioonikultuuri tegevustega, valdkonna üldpopulariseerimisega. TTM käsitleb päästevaldkonnas tegelevate inimeste tööd kui väärtust, mille ajalugu tuleb museaalsel viisil  säilitada ning ühiskonnale jagada.

 

Muuseumiseadusest tulenevalt, on kokkuvõtlikult TTM-i ülesandeks vahendada ühiskonnale pääste-, elanikonnakaitse-, korstnapühkimis- ja demineerimistemaatikaga (päästevaldkond) seotud ajaloolise väärtusega esemeid, sh. tehnikat, dokumente, trükiseid, fotosid, audiovisuaalset materjali, mälestusi jms antud valdkonnaga seonduvat nii teaduslikel, hariduslikel kui ka päästeala populariseerimise eesmärkidel.

TTM on ainus riiklik Tuletõrjemuuseum Eestis.

 

      2)Muuseumi ajalugu

Eesti Tuletõrjemuuseum asutati 30. oktoobril 1974. aastal Eesti Vabariikliku Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu poolt.  Muuseum paiknes Tallinna Tuletõrjeühingule kuuluvas Vana-Viru  14 asuvas Eesti vanimas säilinud tuletõrjehoones (ehitatud 1872. a)  kuni 2007. aasta alguseni.

Peale seda  koliti  ümber  Eesti Päästeameti ruumidesse  Tallinnas, Raua 2. Aastatel 2003 kuni 2013 tegutseti Siseministeeriumi haldusalas oleva riigiasutusena algul Eesti Tuletõrjemuuseumi ja hiljem (alates 01.02.2008) Eesti Siseturvalisuse Muuseumi nime all.

Alates 1. novembrist 2013 sai muuseumist Päästeameti osa ning kannab taas nime Eesti Tuletõrjemuuseum.

 

3)Muuseumikogu

Ajalooliste esemete kogu 20. sajandi algusest kuni 1940. aastani (museaalid) moodustavad ligemale poole dateeringuga esemetest (48%).

Nõukogude perioodi lõpp on paremini kaetud kui algus – nii moodustavad museaalid aastatest 1971-1990 27% ja aastates 1941-1970 14% põhikogust. Enne aastat 1900 dateeritud esemed moodustavad 6% kõigist dateeritud esemetest ning kõige väiksema osa moodustavad lähiajaloo (al. 1990) esemed.

 

Dokumentide kogu on erinevalt esemete kogust põhiliselt täiendatud nõukogude perioodi dokumentidega, mis moodustavad 78% kogust. Varasemad perioodid 1901-1940 ja enne aastat 1900 moodustavad vastavalt  18,7%  ja 0,5%.

Fotokogus on perioodid ühtlaselt kaetud, välja arvatud lähiajalugu (alates 1990. aastast moodustavad dateeritud fotod alla 1% kogu arvust) ja periood enne aastat 1900 – 1%. Seega dateeritud fotodest 47% jääb vahemikku 1900- 1940 ja 51% 1940-1989.

(Andmed on saadud Eesti muuseumite elektroonilisse infosüsteemi MuIS kantud dateeritud museaalide järgi).

Muuseumi tuletõrjetehnika annab ülevaate päästevaldkonna  ajaloos kasutatud tehnilistest vahenditest.

Muuseumi põhikogu koosneb neljast alakogust, mis jagunevad omakorda väiksemateks kogudeks (arvud põhinevad MuISi sisestatud andmetest, seisuga 09.08.2018):

 

Ajaloolised esemed- 2887 eset MuIS-is

Tekstiilikogu – 709 (mundrid, mütsid, lipsud, lipud jne – kollektsioon aitab tuletõrjujate ajalugu visualiseerida);

Märgikogu – 1041 (autasud, märgid, medalid, ristid, lipunaelad jne – tuletõrjealase sümboolika kollektsioon ja samuti näitab autasusid läbi aegade);

Ajaloolised esemed – 591 (karikad, kingitused, graveeritud õllekannud jne – seisneb kollektsiooni järjepidevuses);

Tuletõrjevahendid – 443 (kirved, kiivrid, töövahendid jne – kollektsioon, kust näeb mida kasutati tule kustutamiseks).

Audio/video kogu – 21 DVD-d ja VHS-i

Fotokogu – 14484 MuIS-is

Digifotokogu- 8

Dokumentide kogu – 9366 MuIS-is

Trükised –1033 (erialased trükised, raamatud, ajakirjad jne);

Pisitrükised –3473 (väikseformaadilised lendlehed, reklaamid jne);

Dokumendid –2385 (diplomid, aukirjad, tunnistused jne);

Arhiivikogu dokumendid –3493 (fondidesse jagatud dokumendid – näiteks Tallinna    tuletõrjeühingu fond);

 

Lisaks on muuseumil abikogu ja tarvilike asjade kogu.

 

• Muuseumi struktuur ja toimemehhanismid

TTM on Päästeameti struktuuriüksus, kus on hetkel neli töötajat: juhataja, peavarahoidja, varahoidja  ja kuraator.

Muuseumi käsutuses on ruumid Tallinnas, Raua 2 ning Sakus, Tammemäel.  Mõlemal aadressil on püsikasutuses olevad näituseruumid. Hoidlad  asuvad mõlemal aadressil.

 

• Muuseumi koostöövõrgustik

TTM teeb koostööd teiste Eesti ja välisriikide muuseumide, tuletõrje seltside ning ühingutega. Seda nii näitusetegevuse arendamiseks kui ka muude muusemi tegevust puudutavate kogemuste jagamiseks.

 

• Muuseumi tegevust reguleerivad õigusaktid ning strateegilised dokumendid

TTM-i             tegevust           reguleerivad muuseumiseadus,          ICOMi            eetikakoodeks,             Päästeameti  põhimäärus,  Päästeameti õigusaktid, Eesti Tuletõrjemuuseumi arengukava 2016-2021, muuseumikogu korraldamise kord ja muuseumi kogumispõhimõtted 2018-2022.

 

2. Kogumispõhimõtted

 

2.1. Kogumise eesmärk

Kogumise eesmärk lähtub muuseumi ja Päästeameti missioonist. TTM kogub, säilitab, uurib, vahendab ja eksponeerib pääste valdkonna temaatikat hariduslikel (eeskätt õnnetuste ennetusalase teadlikkuse tõstmine), teaduslikel, meelelahutuslikel ja kultuurilistel eesmärkidel.

   

2.2. Teiste sarnaste või lähipiirkonnas tegutsevate muuseumide kogude lühianalüüs

Pääste valdkonna temaatikat ei kogu ükski teine riiklik muuseum Eestis. Maakonna– ja linnamuuseumides on esindatud kohapõhise ajaloo säilitamisega seotud tuletõrjetemaatika (näiteks Harjumaa Muuseum – mitmed tuletõrje esemed, mis on seotud Keilaga; Järvamaa Muuseum – Järvamaaga seotud tuletõrjetemaatika; Tallinna Linnamuuseum – Mustpeadega seotud esemed).

 

Tuletõrje teemat tutvustavad Järva-Jaani Tuletõrje Selts Järva-Jaanis ja Sihtasutus Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon..

 

 

2.3.  Muuseumikogu täiendamise üldpõhimõtted

2.3.1. Muuseum keeldub annetuse, kingituse, pärandi või teise muuseumi tervikkogu    museaalina arvele võtmisest, kui see ei vasta muuseumi arengukavale või kogumispõhimõtetele.

2.3.2. Muuseum ei võta museaalina arvele annetust, kingitust või pärandit, kui selle üleandja esitab eritingimusi, mis on vastuolus muuseumi ja selle külastajate pikaajaliste huvidega.

2.3.3.  Muuseum ei võta museaalina arvele midagi, mille säilitamiseks, eksponeerimiseks või mille üle arvestuse pidamiseks puuduvad tingimused või eelarvelised võimalused.

2.3.4. Muuseum arvestab museaalina arvele võtmisel teiste sama piirkonna või sarnase ainevaldkonna muuseumide kogumispõhimõtetega.

 

2.4. Muuseumikogu täiendamise spetsiifilised põhimõtted

2.4.1. Muuseum võtab vastu asju, mis vastavad muuseumi kogumispõhimõtete põhialustele ja suundadele ning mis omavad tähtsust TTM-i kogude terviklikkuse seisukohast.

2.4.2. Muuseum arvestab arvele võtmiseks tehtava hinnangu langetamisel esemete seisukorda ning nende rariteetsust.

2.4.3. Rariteetsed esemed võivad olla muuseumile väärtuslikud ka kahjustatuna. TTM-il puuduvad konserveerimisvõimalused. Konserveerimis- ja restaureerimisteenust ostetakse sisse.

2.4.4. Muuseum võtab abikogusse vastu objekte, mis on rakendatavad pedagoogilistel eesmärkidel õppevahenditena ning muudel eesmärkidel kasutusvahenditena.

2.4.5. Muuseum ei võta vastu asju, mille kohta pole piisavalt andmeid või päritolu on teadmata.

2.4.6.  Muuseum ei võta vastu asju, mille omandiõigus on ebaselge.

2.4.7. Kõik muuseumikogu täiendamise otsused peavad vastama kogumispõhimõtetele ning kriteeriumidele asja väärtuse hindamisel.

2.4.8.  Muuseum kasutab asja väärtuse hindamiseks päästevaldkonda tundvate ekspertide abi.

2.4.9. Muuseum võtab dokumendikogusse vastu originaale ning koopiaid sel juhul kui originaal on hävinud.

2.4.10. Muuseum võtab trükiste kogusse vastu rariteetseid Eesti pääste valdkonnaga seotud raamatuid (Eestis trükitud), millede eksemplarid puuduvad Eesti raamatukogudes või on neid minimaalsetes kogustes. Sama kehtib ka välismaal kirjastatud rariteetsete tuletõrje teemaliste trükiste kohta.

2.4.11. Muuseum ei võta vastu pääste valdkonna hoonetega seonduvaid projekte.

2.4.12. Üldjuhul  ei võta muuseum vastu dubleerivat materjali. Dubleerivat materjali võetakse vastu juhul, kui leitakse, et see osutub vajalikuks kasutuslikul eesmärgil. Sellised materjalid võetakse vastu abikogusse. Sellisel juhul võetakse põhikogusse paremas seisukorras olevad museaalid.

2.4.13. Muud muuseumi tegevust toetavad objektid, näiteks näitustegevusega seonduvad vahendid (mannekeenid, rekvisiidid jne) võetakse arvele tarvilike asjade kogusse. Tarvilike asjade kogu on muuseumisisene kogu, mille eesmärgiks on arve pidamine objektide üle, millel puuduvad museaalsed väärtused ning mis ei liigitu ka abikogu kriteeriumite alla.

 

2.5.  Muuseumikogu täiendamise sisulised kriteeriumid

2.5.1. ajalooline väärtus -kas objekt on seotud konkreetse inimese, paiga, sündmuse või           tegevusega; mida see jutustab mõne ajaloolise protsessi, temaatika või eluviisi kohta; kas/kuidas objekt aitab paremini ajalugu mõista.

2.5.2. esteetiline väärtus – kas objekt on meisterlikult valmistatud või on suurepärane näide teatud  oskustest; kas see on hea näide stiilist.

2.5.3. teaduslik või uurimuslik väärtus – kas uurijatel on tänapäeval või tulevikus huvi objekti põhjalikumalt uurida.

2.5.4. sotsiaalne või vaimne väärtus -Kas objektiga on seotud mingid uskumused, ideed, lood, kombed, tavad, mis on tänapäeval olulised teatud kogukonna või inimgrupi jaoks; miks see on oluline; milles  see väljendub.

 

2.6. Täiendavad kriteeriumid

2.6.1. päritolu -kes oli objekti omanik, kasutaja või valmistaja; kus ja kuidas seda kasutati,      kuidas on dokumenteeritud

2.6.2. iseloomulikkus/tüüpilisus – kas see on teatud liiki objektide, tegevuste, eluviisi või ajalooperioodi tüüpiline näide

2.6.3. rariteetsus – kas see on haruldane, ebatavaline või erakordselt hea näide teatud objektist; kas see on erakordselt hästi dokumenteeritud, võrreldes teiste samalaadsete objektidega

2.6.4. seisund, terviklikkus – kas objekt on hästi säilinud, töökorras. Kas see on säilinud ilma tahtlike või juhuslike muudatusteta, mis takistaksid tema tajumist originaalina

2.6.5. kasutatavus – kas objekti abil on võimalik interpreteerida sündmusi, kogemusi, inimesi jne ning tuua välja nende erinevaid aspekte; kas see aitab muuseumil jutustada mingit lugu; kuidas seostub muuseumi näituste kavaga ja/või haridusprogrammidega.

 

2.7. Muuseumikogu hetkeseis ja täiendamisvajadus

Muuseumikogud annavad ülevaate 20. sajandi alguse tuletõrjujate, korstnapühkijate ja nendega seotud tegemistest ja oludest.

Tulevikus on esmatähtis Eesti kutselise pääste valdkonna temaatika uurimine ning kogumine, seda alates aastast 1919 ning lõpetades käesoleva ajaga. Eriti vajab täiendamist ja uurimist  1990 aastate periood kuna nimetatud ajajärk on hetkel kõikides kogudes puudulik. Selle perioodi puhul vajab eraldi mainimist nn „ülemineku periood“, mil leidis aset Päästeameti loomine ENSV SM Tuletõrjevalitsuse ja ENSV Tsiviilkaitse baasil. Nimetatud ajajärgu  kogumisega on kavas senisest aktiivsemalt tegeleda eesoleva viie aasta jooksul. Samuti seatakse edaspidi prioriteetide hulka pääste valdkonna tehnika uurimine ning kogumine.

 

Järgmisel viiel aastal pannakse senisest suurem rõhk tuletõrjespordi ja mälestuste uurimisele ning kogumisele kuna nimetatud valdkonnad on kogudes liialt vähesel määral esindatud.

Samuti on vajalik täiendada muuseumikogusid andmetega suuremate tulekahjude, päästesündmuste ja hädaolukordade lahendamisest.

Lisaks täiendatakse kogusid lähtudes sellest, et kogumistöö areneks tasakaalustatult kõigis päästevaldkonna osades, samas pidades silmas regionaalselt võrdset jaotust ning kõigi kogude omavahelist tasakaalu. Samaaegselt täiendatakse vastavalt kogumispõhimõtetele kõiki teisi kogusid. Põhjalikuma ülevaate täiendamisvajaduste kohta, saab hoidlas süsteemi loomise, asukohtade kandmisel Muuseumide Infosüsteemi (edaspidi MuIS) ning museaalide kirjeldamise käigus.

 

2.8.     Kogude täiendamise protseduurid

Museaalide vastuvõttu reguleerib Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord ning TTM-i muuseumikogu korraldamise kord. Suurem osa museaale jõuab muuseumi annetuste või kogumistegevuse kaudu.

Museaali dokumenteerimiseks vajalik info saadakse esimeses järjekorras museaali muuseumile üleandjalt, seda kirjalike märkmete näol või mõnel muul sobival viisil.  Siinkohal on silmas peetud eseme või dokumendi päritolu puudutavaid andmeid, mida tuleb koguda võimalikult  suures ulatuses.  Lisaks kasutatakse info saamiseks muid allikaid nagu näiteks arhiivimaterjalid, kirjandus, ajakirjandus, jne.

Iga vastuvõetud museaal fotografeeritakse või digiteeritakse kohe peale vastuvõtuakti vormistamist. Fotografeerimist teostab ning selle eest vastutab muuseumi varahoidja. Esmase info kirjalike ülestähendustena talletab muuseumi töötaja kes objekti vastu võtab.  Järgneb museaali põhjalik kirjeldamine infosüsteemis MuIS. Kõikide kogude säilitamisega tegelevad varahoidja ning  peavarahoidja. Säilitamiseks vajalikke toiminguid korraldab muuseumi peavarahoidja.

 

2.9. Juurdekasvuvõimaluste ja säilitustingimuste analüüs

Muuseumikogu säilitatakse kahes kohas – Tallinnas, aadressil Raua 2 on üks hoidla ning näitustesaal, kus säilitatakse ja eksponeeritakse esemeid, trükiseid, dokumente ning teine  Sakus, Tammemäel, kus eksponeeritakse tehnikakogu.

Hoidlad ei ole ehitatud spetsiaalselt hoidlaruumideks. Hoidlad on varustatud esmase mööbliga. Säilitamiseks on ruumid hetkel liiga väikesed.

Hetkel puuduvad kaasaja nõuetele vastavad hoidlaruumid. Aadressil Raua 2 paiknevad kõik kogud ühes hoidlaruumis, mistõttu ei ole säilitamistingimused kõikidele kogudele sobivad niiskus- ning temperatuuritaseme osas (erinevad kogud vajavad erinevaid niiskus-ja temperatuuritasemeid).  See seab piirangud teatud kogude täiendamisele.

Muuseumikogus on hulgaliselt nii dubleerivat, piisava taustainfota ning muudele  kogumispõhimõtetele mittevastavaid dokumente ning esemeid, millest paljudel on päritolu  ning andmed teadmata või puudulikud. Eesti Tuletõrjemuuseumi kogumispõhimõtetele mittevastavad museaalid tuleb võimalusel kogust välja arvata.

Senist olukorda aitab muuta  muuseumi kolimine uutesse, oluliselt suurematesse  ruumidesse aadressil Mänsaku 8 (endine Mustamäe päästekomando hoone). Uue pinna kontseptsioon on saanud Päästeameti juhtkonna otsusega (juhtkonna otsuste protokoll 11.12.2017 nr 1.1-6.1/379) heakskiidu ning on lülitatud Päästeameti kinnisvara arendusobjektide nimekirja. Uuele pinnale koondatakse kõik muuseumi varad (sealhulgas hoidlad ja ekspositsioonipinnad). Kõnealusel pinnal on muuseumi käsutuses ligi 1000 m², mis mitte ainult ei mahuta ära muuseumi vara hetkeseisuga, vaid loob võimaluse ka juurdekasvuks. Lisaks vajab muuseum lisatööjõudu.

 

2.10. Muuseumikogu analüüs ja väärtuste hindamine

Muuseumikogul on senini puudunud paberkandjal kartoteek museaalide hoidlast leidmiseks. Jooksvalt on asukohad osaliselt märgitud MuIS´i. Hetkel on paljude museaalide asukoht teadmata. Kõigi museaalide retrospektiivne asukohtade märkimine on väga mahukas töö ja kolimise tõttu ei ole otstarbekas seda ette võtta.

Järgmine põhjalik inventuur viiakse läbi aastal 2019, esimeses pooles. Peale inventuuri seatakse uued eesmärgid muuseumikogu hindamiseks järgmise viie aasta jooksul. Analüüsi eesmärgiks on teha kindlaks millised museaalid tuleb kogust välja arvata ja millise valdkonna kogumisele senisest suurem rõhk pannakse.

Aastaks 2020 tehakse fotod kõigist museaalidest ning lisada need MuIS-i tuletõrjevahenditest, ajaloolistest esemetest ja tekstiilikogust (kolmemõõtmelised objektid), millest osa on juba fotografeeritud ning MuIS-i kantud. Abikogust fotografeeritakse ja lisatakse MuISi eeskätt tuletõrjetehnika, mille valmistamisaeg on enne aastat 1992.

Selleks, et digiteerimis- ning fotografeerimistööd oleksid planeeritud ajaks (2020) tehtud, on muuseumil vaja hooajalist lisatööjõudu.

Lisaks on muuseumil palju arvele võtmata esemeid, fotosid  ning dokumente, millede  arvele võtmisega või nendest loobumisega on kavas järgmised viis aastat aktiivselt tegeleda.

Eesoleva viie aasta eesmärkide hulka kuulub ka kogude väärtuste hindamine, mida siiani tehtud ei ole. Seda on plaanis teha hoidlas süsteemi loomise, asukohtade kandmisel MuIS-i ning kirjeldamise käigus museaalide tähtsuse ning tähenduslikkuse osas. Selle analüüsi käigus tuleb välja selgitada,  millised museaalid  on vaja muuseumikogust välja arvata.

  

2.11. Museaalide väljaarvamine

Museaalide väljaarvamine muuseumikogust toimub seaduses sätestatud alustel.

Kui museaal on kogust välja arvatud, siis museaaliga seotud dokumentatsioon säilitatakse muuseumide infosüsteemis MuIS ja Päästeameti asjaajamiskorrale vastavalt. Kui objekt antakse üle teisele muuseumile, siis antakse üle ka koopia museaali puudutavast dokumentatsioonist. Museaali dokumentatsioonile lisatakse museaali kogust väljaarvamise põhjused ja ametlik kinnitus väljaarvamise kohta.

 

3. Muuseumikogu dokumenteerimine

 

3.1. Dokumenteerimismeetodid

Alates aastast 2009 on dokumenteerimine olnud arvutipõhine (MuIS). Sellest ajast alates on info, mis on kantud varasemalt  tulmeraamatutesse, retrospektiivselt MuIS´i sisestatud. Aastatel 2009-2013 on dokumentatsioon vormistatud osaliselt muuseumi enda dokumentidel (väljaandeaktid), paberkandjal ning osaliselt on kasutatud MuIS´i dokumentatsiooni.

3.2. Arvestusdokumentatsiooni vormistamine ja hoidmine

2014 aastast alates  käib muuseumikogu dokumentide vormistamine suuremas osas MuIS´i kaudu. Teatud osa muuseumikogu dokumentide vormistamisest (nt lepingud) käib läbi Päästeameti dokumendihaldussüsteemi.

Käsitsi allkirjastatud MuIS´i dokumendid skaneeritakse ja lisatakse MuIS´i ning säilitatakse paberkandjal.

Vastuvõtuaktid köidetakse aastate lõikes.

Inventuuriaktid koostatakse alates aastast 2013 MuIS´is ja viiakse läbi kogupõhiselt. Enne aastat 2013 puuduvad andmed ja dokumendid inventuuride kohta.

3.3. Dokumenteeritavad tegevused, rollid ja vastustus

TTM-is museaalina arvelevõtmiseks ning muuseumisse kauemaks kui üheks aastaks hoiule võtmiseks moodustab muuseumi juhataja vähemalt 3-liikmelise muuseumikogu täiendamise komisjoni (edaspidi komisjon). Komisjon koosneb muuseumi töötajatest. Vajadusel kaasatakse komisjoni spetsialiste ja eksperte väljastpoolt muuseumi.

 

3.3.1. Objektide vastuvõtt

a) Museaalina arvelevõtmine

Muuseumikogu täiendamist reguleerivad muuseumiseadus, kultuuriministri 08.07.2013 määrus nr 30 „Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord“, kultuuriministri 08.07.2013 määrus nr 32 “Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus” ning Eesti Tuletõrjemuuseumi kogumispõhimõtted.

Museaalide arvelevõtmise etapid on:

1.teabe eelregistreerimine;

2. Muuseumikogu täiendamise komisjoni protokolli koostamine;
3. Asja kultuuriväärtuse hindamise akt või Asja üleandmise akt
4. vastuvõtuakti koostamine;
5. kirjeldamine (vähemalt I etapi kirjeldamine, kuid üldjuhul ka II etapi kirjeldamine)
6. digiteerimine, töötlemine ja digikujutise lisamine MuIS´i
7. Punktides 1-5 loetletud arvelevõtmise etapid teostatakse muuseumide infosüsteemis MuIS.
8. Vastuvõtuakti vormistab peavarahoidja.
9. Vastuvõtuaktile märgitakse tulmenumber, mis koosneb muuseumi tähisest TTM, esemete tulmeraamatu tähisest ( _ ) tulme- ehk seerianumbrist (näit TTM _ 764) ning kogu tähisest (näit Eaj).
10. Vastuvõtuakt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb Muuseumile ja teine eksemplar antakse üleandjale.
11. Vastuvõtuakt kinnitatakse Muuseumi juhataja
12. Museaal loetakse Muuseumis vastuvõetuks pärast vastuvõtuakti vormistamist.
13. Jooksvale aastale eelneva aasta vastuvõtuaktid ning neile lisatud lehed nummerdatakse ja köidetakse.
14. Kirjeldamist teostavad igapäevaselt Muuseumi varahoidja ja peavarahoidja vastavalt oma ametijuhendile ja kultuuriministri 08.07.2013 määrusele nr 32 „Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus“.

Võimalusel kaasatakse kirjeldamisse lisatööjõud

15. Kirjeldamine toimub elektrooniliselt „Muuseumide Infosüsteemis“ MuIS.
16. Käsiraamatukogusse komplekteeritud raamatute ja ajakirjade üle peetakse arvestust elektrooniliselt.
17. Museaalide märgistamine:

• museaalide ja kauemaks kui aastaks hoiule võetud asjade märgistamist reguleerib kultuuriministri 08.07.2013 määrus nr 31“Museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord“ ning muuseumiseadus.
• museaalide ja hoiulevõetud asjade märgistamist korraldab peavarahoidja.
• märgistamise eesmärgiks on tulmenumbri kandmises museaalil, et tagada nende kindel
• märgistamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
• märgistus peab üldjuhul olema kindlalt eseme küljes;
• märgistust peab olema võimalik esemelt eemaldada ilma seda kahjustamata (pööratavuse printsiip);
• märgistus ei tohi kahjustada objekti;
• märgistus peab olema nähtav ilma objekti käsitsemata, kuid ei tohi samas rikkuda objekti väljanägemist;
• väga väikese eseme puhul kirjutatakse number ümbrisele;
• märgistus peab olema selgelt loetav;
• märgistamiseks kasutatakse erinevaid vahendeid, mille valik sõltub eseme materjalist, ja suurusest – grafiitpliiatsit, fotomarkerit, akrüül- või õlivärvi, tušši, mis kaetakse akrüüllakiga, tekstiili puhul kirjutatakse number puuvillasele paelale, mis õmmeldakse museaalile.
• Museaalile kantakse tulmenumber koos muuseumi lühendiga TTM (Tuletõrjemuuseum) ja kogu number vastava lühendiga.
• Esemed märgistatakse tähelis-numbrilisel kujul, näit TTM 1234
• Numbri asukoha määramiseks esemel lähtutakse vastavatest metoodilistest soovitustest.

b) Asja muuseumisse hoiule võtmine

Asi võidakse muuseumis hoiule võtta ajutiselt eksponeerimiseks näitusel. Eseme näitusele võtmisel koostab näituse kuraator registreerimislehe ning võtab sellega teose ajutiselt hoiule. Iga üleandjaga tehakse eraldi dokument.

Registreerimislehel on minimaalselt järgmised andmed: dokumendi number, kuupäev ja koostamise koht, üleandja andmed, asutuse puhul ka kontaktisik, sihtkoht ehk näitus ja selle asukoht (näituse profiil on eelnevalt MuISis kuraatori poolt koostatud), objektide seisund, objektide üldandmed: nimetus/pealkiri, autor, dateering, tehnika, materjal, mõõdud.

Hoiulevõetud objekte ei võeta arvele museaalidena ja ei arvata muuseumikogusse.

Hoiule võetud asjade eest vastutab asja hoiule võtnud isik, üldjuhul muuseumi kuraator.

3.3.2. Museaalide liikumine ja kasutamine

 

a) Muuseumiväline

Muuseumiväliseks kasutamiseks laenutatakse museaale eelkõige teistele muuseumidele ja Päästeameti teistele struktuuriüksustele. Üksikutel juhtudel museaale ka teistele juriidilistele isikutele (muuhulgas konserveerimistöödeks), tingimusel, et suudetakse tagada museaali säilimine ja turvalisus.

Museaali laenutamise otsuse langetab peavarahoidja koos muuseumi juhatajaga. Museaali laenaja esitab muuseumi juhataja nimele deponeerimistaotluse-garantiikirja, kus on kirjas laenutuse eesmärk, tähtaeg, museaalide loetelu ning garantii säilivusele ja turvalisusele. Muuseumide infosüsteemiga liitunud muuseumid esitavad taotluse MuISis. Vormistatakse väljaandeakt, mille allkirjastavad üleandja ja vastuvõtja ning kinnitab muuseumi juhataja.

 

b) Muuseumisisene

Muuseumisiseselt laenutatakse museaale näitustele eksponeerimiseks. Muuseumisisese kasutamise puhul koostab peavarahoidja MuISis muuseumisisese kasutamise akti.

Museaali rikkumise, kahjustamise või varguse korral teavitab muuseumitöötaja viivitamatult muuseumi juhatajat kes omakorda teavitab Päästeameti juhtkonda.

Museaali, rikkumise, kahjustamise või varguse juhtumeid reguleerib Karistusseadustik.

 

3.3.3. Inventuur

Museaali ja hoiulevõetud asja allesoleku ja seisundi kontrollimiseks viib muuseum vastavalt Muuseumiseaduse § 6 (2) läbi inventuure arvestusega, et kõik museaalid ja hoiulevõetud asjad oleksid üle kontrollitud vähemalt üks kord iga viie aasta järel. Inventuurid toimuvad kogudepõhiselt. Inventuuride läbiviimise kava ning inventuurikomisjoni koosseis (vähemalt kolmeliikmeline) määratakse Päästeameti peadirektori käskkirjaga.

Inventuuri käigus kontrollitakse:

• museaali olemasolu,
• museaali seisundit,
• museaali asukohta.

Inventuuri käigus kontrollitud asjade andmete põhjal koostatakse infosüsteemis inventuuriakt. Inventuuriaktile kantakse: inventuuri läbiviijad, vastutava isiku nimi, algus- ja lõppkuupäev, märge museaali ja hoiulevõetud asja allesoleku või puudumise kohta, museaali ja hoiulevõetud asja seisund (kui see on muutunud) ning museaali ja hoiulevõetud asja uued kahjustused (juhul kui esinevad). Inventuuriakti või selle väljatrüki allkirjastavad inventuuri läbiviimise komisjoni liikmed ja varaliselt vastutavad isikud ning kinnitab TTM- juhataja  ja Päästeameti peadirektor käskkirjaga.

 

3.3.4. Säilitusprotseduurid

Muuseumikogu korraline seire toimub inventuuride käigus ning dokumenteeritakse koos inventuuriaktidega alates 2014 aastast MuISis.

Digitaalset infot ja kujutisi säilitatakse MuIS´i digihoidlas ja osaliselt lisaks ka kõvaketastel

Museaale säilitatakse kappides, riiulitel, karpides, albumites ja püsiekspositsioonis. Ebasobivad ümbrised asendatakse (mapid, karbid jne) sobivate arhiivipüsivatest   materjalidest ümbristega.

Hoidlat koristatakse korra nädalas, üldjuhul reedeti.

Kogusid kontrollitakse regulaarselt, et ennetada kahjustuste tekkimist ja levikut ning avastada märke füüsilisest või keemilisest kahjustumisest.

Väärismetalli kogu hoitakse metallkapis.

Muuseumi näituse-, ekspositsiooni- ja hoidlaruumid on varustatud tuletõrje-ja valvesignalisatsiooniga. Raua 2 hoidla on eraldatud teistest ruumidest tulekindlate ustega.

Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse hoidlates ja ekspositsioonipindadel portatiivseid- digitaalse näiduga niiskusmõõtureid ja logereid.

Säilitamistingimuste andmeid  hoidlas jälgivad varahoidja ja peavarahoidja pidevalt. Iga kolme kuu tagant andmed laetakse arvutisse ja analüüsitakse.

Museaalide ja hoiulevõetud asjade säilitamist korraldab ning muuseumikogu seisundi eest vastutab peavarahoidja.

 

3.3.5. Museaali muuseumikogust väljaarvamine ja hoiulevõetud asja tagastamine

Museaali väljaarvamine muuseumikogust toimub vastavalt muuseumiseaduses kehtestatud korrale. Väljaarvamisaktid säilitatakse muuseumi dokumentatsiooni arhiivis alalise tähtajaga. Museaali dokumentatsioonile lisatakse museaali kogust väljaarvamise põhjused ja ametlik kinnitus väljaarvamise kohta.

Museaali väljaarvamisel muuseumikogust kannab muuseum selle kohta infosüsteemi järgmised andmed: seisund (kui museaal on säilinud), väljaarvamise põhjus, viide väljaarvamise otsusele, pärast väljaarvamist läbiviidav toiming.

Hoiule võetud asi tagastatakse omanikule tagastamisaktiga.

Hoiulevõetud asja hoiuleandjale või muule õigustatud isikule tagastamisel kannab muuseum infosüsteemi järgmised andmed: seisund, kahjustused (olemasolu korral), õigustatud isiku nimi ja isikukood või registrikood ja kontaktandmed, tagastamise kuupäev.

 

3.4. Retrospektiivne dokumenteerimine

Museaalide retrospektiivsel sisestamisel ja inventeerimisel infosüsteemis MuIS lähtutakse museaalide kirjeldamise juhendist.

 

4. Muuseumikogu kasutamine. Muuseumikogu kasutamise, sealhulgas kasutajate teenindamise ja päringutele vastamise kord

 

4.1. Rollid ja vastutus

TTM-i muuseumikogu kasutamise eest vastutab peavarahoidja – vastutab nii muuseumis kui muuseumist välja laenutatavaid museaale puudutava dokumentatsiooni korrashoiu eest ja  laenutustingimuste kontrolli eest.

4.2. Muuseumikogu kasutamisega seotud protseduurid ja dokumentatsioon

Päringuid museaalide kohta saadakse e-posti või telefoni teel. Päringutele vastatakse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui järgmisel päeval peale päringu esitamist.

Muuseumil on õigus mitte teenindada usaldust kuritarvitanud isikuid.

Museaale antakse välja:

• muuseumisiseseks kasutamiseks näitustele ja uurimiseks antakse välja taotluse alusel. Peavarahoidja koostab muuseumisisese kasutamise akti;
• muuseumiväliseks kasutamiseks – toimub laenutaja taotluse alusel. MuISiga ühinenud muuseumid esitavad taotluse MuISi keskkonnas, mille alusel peavarahoidja koostab väljaandeakti. Kui laenutajaks on MuISi-väline asutus, koostab peavarahoidja koos väljaandeaktiga deponeerimislepingu, mis sätestab laenutamise tingimused, kohustused ja õigused.

Museaalide laenutamisel korraldab transpordi museaalide vastuvõtja, kooskõlastades transporditingimused TTMiga. Museaalide pakkimine väljalaenutamiseks toimub TTMi peavarahoidja ja/või varahoidja kontrolli all.

Uurijate teenindamine toimub TTMis kohapeal, museaale uurimiseks muuseumist välja ei anta. Uurija esitab TTMile kirjaliku taotluse, mis sätestab uurimisteema ning nimetab uuritavad museaalid.

TTM järgib muuseumikogu kasutamisel põhimõtteid:

• üldjuhul ei anta museaale ajutiseks kasutamiseks ja väljapoole muuseumi kauemaks kui üks aasta. Päästeameti sees antakse museaale kasutamiseks ka pikemaks perioodiks,
• väljaandeaktile kirjutatakse museaalide kasutamise tingimused, mille järgimine on laenutajale kohustuslik,
• muuseumil on õigus käia oma museaalide seisukorda kontrollimas,
• laenu saaja ei tohi muuseumiga kooskõlastamata museaale konserveerida ega edasi laenata,
• ajutiselt välisriikidesse saadetavad museaalid kuuluvad kindlustamisele,
• museaali ei laenutata välja kui tema seisund ei võimalda hetkel selle väljaandmist kogust või kui hoiutingimused ei vasta muuseumi esitatud nõuetele.
• tellija on kohustatud museaali kasutamisel viitama TTM-ile.

 

4.3. Teenuste loetelu ja nendega seotud piirangud

 

TTM ei osuta rahalisi teenuseid.  TTMi museaalidest on võimalik tellida digikoopiaid ja -kujutisi.

TTM järgib oma tegevuses Eesti Vabariigi autoriõiguse seadust.

 

4.4. Digiteerimistööde korraldus

Muuseum korraldab museaalide digiteerimist. Igale museaalile lisatakse MuISis digikujutis. Digitaalsed kujutised lisatakse MuIS´i digihoidlasse. Hetkel säilitatakse museaalide digikujutisi digihoidlas ja kõvaketastel.

Digiteerimisel on prioriteediks hävimisohus ja rariteetsemad museaalid.

Hetkel on digiteeritud 90% fotokogust.

Alates aastast 2014 digiteeritakse ja lisatakse MuIS´i digikujutis kohe peale vastuvõtuakti vormistamist. Digiteerimisega tegeleb muuseumis varahoidja. Vastavalt võimalustele kasutatakse lisatööjõudu.

Varahoidja kasutab digiteerimiseks fotoaparaati (suuremõõtmelised ja kolmemõõtmelised museaalid) ning skaneerimismasinat (kahemõõtmelised väiksemad objektid).

Faili loomisel lähtutakse originaali maksimaalsest võimalikust sarnasusest ja kõrgest kvaliteedist.

4.5.      Infosüsteemi kasutajate õigused ja kohustused

• Infosüsteemi kasutajate õigusi ja kohustusi reguleerib muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus (edaspidi Infosüsteem).
• Infosüsteemi haldur Muuseumis on peavarahoidja.
• Infosüsteemi kasutajaõigused on:

1. infosüsteemi halduril;
2. Muuseumitöötajatel;
3. Muuseumis praktikal viibijatel;
4. Vabatahtlikel abistajatel;
5. Muuseumikogu teaduslikul eesmärgil kasutavale uurijale.
6. Käsunduslepingu alusel muuseumis töötaval isikul.

2) Infosüsteemi kasutaja kohustused on:

1. Hoida konfidentsiaalsust isikuandmeid töödeldes ning juhinduda Isikuandmete kaitse seadusest.
2. Olla andmeid sisestades võimalikult täpne.

 

Infosüsteemi haldur määrab kasutajate õiguste ulatuse vastavalt Muuseumi töötaja ametijuhendist tulenevatele vajadustele. Praktikandi  praktika ja vabatahtliku töö sisust tulenevatele vajadustele, sõltuvalt käsunduslepingust tulenevatele kohustustele  ning uurija teadusliku eesmärgi vajadustele.

Infosüsteemi haldur tutvustab kasutajale tema õigusi ja kohustusi ning selgitab nende põhjuseid peale kasutaja konto avamist. Selle kohta peetakse arvestust Exceli tabelis.

 

5. Säilitamine

TTMi hoidlad ja näituseruumid paiknevad hoonetes, mis ei ole algselt muuseumiks ehitatud. Museaalide hoiutingimusi püütakse järjekindlalt parandada kaasaegse hoidlamööbli, nõuetele vastavate hoiustamistarvikute soetamise ning puhastusprotseduuride abil.

5.1. Rollid ja vastutus

Muuseumikogu ja hoiulevõetud asjade märgistamist korraldab ja muuseumikogu seisundi eest vastutab peavarahoidja.

Museaalide seisukorda, samuti hoidlaruumide seisukorda jälgivad peavarahoidja ja varahoidja.  Tekkinud probleemidest informeerib varahoidja koheselt peavarahoidjat kellega koostöös planeeritakse sobivad meetmed probleemi kõrvaldamiseks.

TTM tegeleb säilitustegevustega, mis on seotud hoiustamisega. Konserveerimist ostetakse teenusena  sisse.

Alates aastast 2014 sisestatakse konserveerimisprotokollid jooksvalt peale tööde teostamist MuIS´i. Varasemad protokollid sisestatakse retrospektiivselt jooksvalt MuIS`i.

 

5.2. Säilitustingimused

Hetkel paiknevad muuseumikogud ruumides, mis ei ole spetsiaalselt muuseumipindadeks ehitatud.

Võimaluste piirides on tingimusi parandatud aadressil Raua 2, Tallinnas. 2013 aasta lõpus vahetati inventuuri käigus välja 90 % ebasobivatest pakenditest ning asendati need arhiivipüsivast materjalist pakenditesse.

Erinevad kogud paiknevad ühes ruumis, mistõttu ei saa kõigile kogudele sobivaid tingimusi luua.

Aadressil Raua 2, Tallinnas ei ole sobivaid kliimatingimusi ekspositsioonisaalis, samuti ka Sakus, Tammemäel asuvas hoidlas ja ekspositsiooniruumis.

Mõnevõrra parem on olukord Raua 2 hoidlas, kus on akendele paigaldatud täispimendavad aknakatted ning ruumis on kliimaseadmed.

Investeeringud probleemsete säilituspindade parandamiseks ei ole otstarbekad kuna lähitulevikus on plaanis kolida terve muuseum uuele pinnale.

Uus pind paikneb  aadressil Mänsaku 8 (endine Mustamäe komando hoone). Mänsaku 8  kontseptsioon on saanud Päästeameti juhtkonna otsusega heakskiidu ning on lülitatud Päästeameti kinnisvara arendusobjektide nimekirja. Uuele pinnale koondatakse kõik muuseumi varad. Kõnealusel pinnal on muuseumi käsutuses ligi 1000 m² , mis on piisav nõuetele vastavate hoidlate ja ekspositsioonipindade loomiseks ning juurdekasvu tekitamiseks.

5.2.1. Hoidlate ja näituseruumide säilitustingimuste andmete, sealhulgas temperatuuri- ja niiskusrežiimi registreerimise kord

Temperatuuri mõõtmiseks on kasutatakse hoidlates ja näituseruumides digitaalse näiduga logereid.

Säilitamistingimuste andmeid jälgivad peavarahoidja ja varahoidja pidevalt. Iga kolme kuu tagant laetakse andmed arvutisse ja analüüsitakse.

 

5.2.2. Säilitustingimuste tagamine

Optimaalseid keskkonnatingimusi aitavad tagada pidev seire ja kontroll. Vähimagi hallituskahtluse korral eemaldatakse museaal teiste museaalide lähedusest. Kahtlusega museaalilt võetakse hallitustest ning sõltuvalt tulemusest pannakse kas museaal hoidlasse tagasi või saadetakse konserveerimisse. Tolmu vältimiseks on kõik Raua 2 aadressil paiknevad museaalid pakendatud arhiivipüsivatesse pakenditesse.

Paremaid säilitustingimusi aitab tagada hoidlate kasutamise kord.

 

5.2.3. Hoidlate kasutamise kord

TTM-i kogud on üldsusele avalikud. Üldjuhul võivad uurijad minna hoidlasse üksnes peavarahoidja loal ja varahoidja või peavarahoidja saatel.

Kogudega tutvumine toimub eelneva kokkuleppe alusel varahoidjaga või peavarahoidjaga. Kokku saab leppida telefoni ja e-posti teel.

Hoidlate võtmete asukohad on märgitud muuseumisiseses  hoidlate kasutamise juhendis.

Hoidlatesse võivad siseneda:

• muuseumi juhataja;
• peavarahoidja;
• varahoidja
• kuraator võib hoidlasse siseneda muuseumi juhataja, varahoidja või peavarahoidja loal;
• teised isikud võivad hoidlasse siseneda vaid muuseumi juhataja, varahoidja või peavarahoidja  juuresolekul mõjuva põhjusega nt hooldustööd, maja valdaja esindaja jne.
• Restaureerimiseks, konserveerimiseks jm otstarbeks transportimine sihtpunkti toimub muuseumi juhataja varahoidja või peavarahoidja kontrolli all.

Hoidlas on keelatud:

1) kasutada lisakütteseadmeid, teha tuld ning suitsetada; avada aknaid või muul viisil reguleerida ilma mõjuva põhjuseta soojus-, niiskus- ja valgusrežiimi;  2) süüa, juua ja hoida kõrvalisi esemeid;

• kasvatada lilli ja taimi;
• viibida üleriietes ja välisjalatsites;
• jätta esemeid laokile;
• jätta avatuna uksi, kappe, sahtleid, karpe, ümbriseid jne;
• jätta valgusteid põlema.

Kogude kasutamise kord:

• kogude käsitsemisel tuleb kasutada kindaid;
• sisejalanõude puudumisel tuleb kasutada kilesusse;
• hapraid ning halvas seisukorras museaale tuleb käsitseda erilise ettevaatlikkusega.

5.3. Turvalisus

Turvalisust hoonetes aitavad tagada Päästeameti õigusaktid.

Hoidlasse on lubatud siseneda üksnes neil muuseumitöötajatel, kelle tööülesannete täitmiseks on see vajalik.

Hoidlatele ligipääs ja seal tegutsemine on reguleeritud Hoidlate kasutamise juhendis.

 

6.  Toimepidevus

6.1. Riskianalüüsi läbiviimise kord

• Riskianalüüsi läbiviimise korda ning ohuplaani või hädaolukorra lahendamise kava koostamise ja rakendamise korda reguleerivad Päästeameti õigusaktid.
• Päästeametil on olemas Toimepidevusplaan (käskkiri 23.11.2017 nr 1.1-3.1/353) 3) Riskianalüüsi viiakse Päästeametis läbi kord aastas.

4) Riskianalüüsi tulemused fikseeritakse eraldi dokumendis (millises) 5) Riskianalüüsi käigus hinnatakse muuhulgas järgmisi riske:

• tuli
• vesi
• loodukatastroofid
• vargused
• administratiivsed vead

6.2. Ohuplaani või hädaolukorra lahendamise kava koostamise ja rakendamise kord

Eesti Tuletõrjemuuseumil on olemas ohuplaan.

Ohuplaani uuendatakse kord aastas.

Töötajaid koolitatakse hädaolukorras käitumise osas üks kord aastas

Ohuplaani testitakse üks kord aastas

Ohuplaani koopiaid hoitakse töötajatele kättesaadavates kohtades.

 

Eesti  Tuletõrjemuuseumi muuseumikogu korralduse põhimõtteid kogumispõhimõtteid on võimalik pidevalt täiendada  ning vastavalt vajadusele muuta.